Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv 1970 – looǥǥast ääʹljeeʹl
Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv lij leämmaž vääžnai teivvam päiʹǩǩen juʹn sõrgg vittlo eeʹǩǩed. Šõddmõš nâânad päärnai da nuõri kulttuur- da čeäppõstuejjstõõllmõõžžid, õʹhttekuullivuõđ da sääʹm identiteeʹtt. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹvest lij tuõđi jõnn miârktõs nuõri jieʹllmest sääʹmkulttuur seʹst.
Eeʹjj 2020 čeäʹppvuõttpeeiʹv prääzkješ ougglõsõhttvuõđin livestream pääiʹǩ!
AANAR 2018
Teeʹmmen leäi musikk. Tubettmõš leʹbe youtube-videoi raajjmõš leäi čårrteeʹmmen.
UCCJOKK 2015
Eeʹjj 2015 teeʹmmen leäi musikk da Jeäʹrben sääʹmšlaajjân leʹjje teaʹttertuâjjpääʹj.
LIVE-VUÕLTTÕS 2020
Eeʹjj 2020 čeäʹppvuõttpeeiʹv prääzkješ ougglõsõhttvuõđin livestream pääiʹǩ!
SUÄʹĐJEL 2014
Teeʹmm leäi tanss da jeäʹrben sääʹmšlaajjân leäi jieʹlliteemlaž karttǩeâštt.
AANAR 2019
Ǩiiđ 2019 teeʹmmen lie taʹnni teaʹtter da mainstummuuž määŋg jeeʹres ååʹbleǩ.
.jpg)
AANAR 2016
Eeʹjj 2016 vueiʹvvteeʹmmen leäi teaʹtter da jeäʹrben sääʹmšlaajjân leʹjje tanss.
Čeäʹppvuõđpeeiʹv lie hääʹsǩes da mooutʼteei šõddmõõžž
Škooulin lie valmštõõttâm obb škoouleeʹjj vieʹsslõs di mooutʼteei šõddmõõžž diõtt. Uʹčteeʹl tuärjjee da vuäʹpste nuõrid. Šõddmõš oudd nuõrid vueiʹttemvuõđ õõuʹdeed tääideez da čuäʹjted tõid jeärrsid. Čeäʹppvuõttpeivva kååččat puk sääʹmpäärnaid da -nuõrid di sääʹmǩiõl mättʼtõõzzâst da sääʹmǩiõl klaassi päärnaid da nuõrid.
AANAR 2012
Väʹlddkååddlaž teeʹmmen leäi musikk, de jeäʹrben sääʹmš-laajjân leʹjje äʹrbbvuõđlaž njuärstemčuõiggmõš tuâlʼjõžäiggsaž peässtõk- sââʹvǩivuiʹm da njuärstummuš.
HETTA 2008
Vueiʹvvteeʹmmen leäi tanss, da čårrteeʹmmen ǩeʹrjj, koon teeʹmm õõlǥi ǩiõttʼtõõllâd sääʹm jieʹllem da kulttuur.
RUÄʹVNJARGG 2010
Šõddmõõžž teeʹmmen leäi musikk, da šlaajjân leʹjje laaul, luõđ, livđđ, leuʹdd, rock, räʹpp, jiõglvaž- da instrumeʹnttmusikk.
UCCJOKK 2007
Eeʹjj 2007 vueiʹvvteeʹmmen leäi musikk, da čårrteeʹmmen vuõssmõs vuâra kartträidd
AANAR 2006
Eeʹjj vueiʹvvteeʹmmen leäi teaʹtter, da čårrteeʹmmen äʹrbbvuõđlaž säʹmmlaž mainnâz mainstummuš.
VUÕCCU
Vueiʹvvteeʹmm leäi jieʹnnǩiõll, da čårrteeʹmmen leʹjje karttčeäppõs da sääʹmǩiõtt-tuâjj.
Historia
Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv lij leämmaž nuõri kulttuur- da čeäʹppvuõđstaarjõõđid vuõssmõs areena juʹn neelljlo eeʹjj ääiʹj.
Čeäʹppvuõđpeiʹvv lij sääʹmnuõri teivvampäiʹǩǩ
Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv kuuli aalǥâst jeeʹres vuʹvddšõddmõõžživuiʹm väʹlddkååddlaž nuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvi kuällsa. Ååʹn tõt lij vueʹssen Nuõrr kulttuur- säiʹmmõõzzâst seämma tääʹzzest ǥu jeeʹres vuʹvddšõddmõõžž, koin vaʹlljee õudsteeiʹjid ǩiiđ väʹlddšõddmõʹšše leʹbe mieʹrriijji riâššum Škooul Jõnnprääʹznka.
Vueiʹvvteeʹmm meäʹrrââvv väʹlddkååddlaž šõddmõõžž tanss-, musikk- leʹbe teaʹtterteeʹm mieʹldd, koonn lââʹssen prograammâst lij pâi mii-ne jeäʹrben sääʹmkulttuuʹre õhttneei teeʹmm. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeeiʹv mieʹrren ij kuuitâǥ leäkku tåʹlǩ äʹrbbvuõđlai tuâjai da tuåimi kâddmõš, tõn diõtt määŋgnallšem čeäʹppõs-sueʹrj lie vuârvuârai mieʹldd. Sääʹm teeʹmmen lie leämmaž õm. karttčeäppõs, tivttǩeâštt, musikkjoouk, kartträidd, vuäʹnkõsfiiʹlm, roolpihttâz, sääʹmpihttâz- da ǩiõtt-tuejjčuäjtõõzz, juõigg- da musikktuâjjpääʹj.
Čeäʹppvuõđpeeiʹv väʹlddriâššjen lij Sääʹmteeʹǧǧ škooultõs- da mättmateriaalkoontâr. Riâššmõʹšše vuässõʹtte še säʹmmlai dommvuud kååʹdd. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv kooll škoouleeʹjj tuâjjprograʹmme da šõddmõõžžid ââʹnet škooulneäʹttel äiʹǧǧen. Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv di väʹlddkååddlaž šõddmõõžžid vuässõõttmõõžž teäggad Mättʼtõs- da kulttuurministeria.
